PEHAP, Erich

Erich Konstantin Pehap (ka Eric Pehap, 1912 Viljandi – 1981 Toronto) oli eesti graafik ja maalikunstnik.

Pehap õppis 1932–1933 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ning 1933–1934 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis keraamikat ja tarbegraafikat. Samal aastal naasis ta Pallasesse, kus lõpetas 1939. aastal graafiku eriala. 1937. aastal omandas ta joonistusõpetaja kutse. Pehap töötas joonistusõpetajana ning oli 1939–1940 vabakunstnik. Aastatel 1940–1941 tegeles ta segakaubandusettevõtte dekoraatoritöödega ja 1942–1943 oli Viljandis vabakutseline kunstnik.

1943. aastal põgenes Pehap Soome ja seejärel 1944 Rootsi, kus töötas tarbegraafikuna ning täiendas oma oskusi Stockholmi Graafikainstituudis. Lõpuks emigreerus ta 1949. aasta lõpus Kanadasse, kus lõpetas Montreali Mehaanilise Joonestamise Instituudi 1952. aastal ning kus temast kujunes äärmiselt viljakas ning mitmekülgne kunstnik.

Erich Pehap katsetas erinevaid tehnikaid, kuid tema jaoks sobis kõige paremini puulõige (või vineerilõige). 1942. aastal valmistas ta linoollõigete seeria nimega “Maa-elu”. Ta on loonud palju akvarelle, kuid Rootsi põgenedes asendas ta akvarelli guaššiga.

Kunstnik arendas välja oma isikliku tehnika, mida nimetas “uueks otseseks meetodiks” (new direct method ehk n.d.m.). Ta kirjastas ja illustreeris kunstialbumeid ja raamatuid – viimane neist “Eric Pehap: Paintings & Graphics” (Toronto, 1981).

Kanadas elades korraldas Pehap 19 isikunäitust ja osales üle 300 grupinäitusel Kanadas, USA-s, Lääne-Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias ja Rootsis.