Endel Kõks kuulus nende pallaslaste hulka, kes ei kohanenud ametliku kunstipoliitika poolt soositud realismi ja tööeestluse ideaalidega, nagu on täheldanud kunstikoguja Mart Lepp, pidades Kõksi toonastest kunstiuuendajatest kõige katsetuslikumaks ja mitmesuunalisemaks. Temaatilisi ja tehnilisi alternatiive otsiti muuhulgas prantsuse moodsast kunstist ning käesolev oksjoniteoski eristub nii Kõksi kui ka pagulaskunsti pärandis mütoloogilise sisu ja monotüüpia, täpsemalt klaasitrüki kombinatsioonina aastatest, mil ta oli elama asunud Rootsi. Ka mütoloogiliste olendite endi kombinatsioon on tavatu: kreeka mütoloogiast pärit hobuinimene ehk kentaur ning põhjamaade rahvausundist pärit kalasabaga veehaldjas ehk näkk koos tantsu löömas. Justkui paar ambivalentseid saatüre, kelles põimuvad maa ja vesi, kirg ja metsikus, meelitus ja salakavalus. Ning loomulikult Kõksile ainuomane dekoratiivsus, millele lisab elegantsi ja sügavust topeltpaspartuu. Triinu Soikmets

Vitrograafias on joon natuke „karvane“ nagu nt diatüüpiaski; selles tehnikas lehed mõjuvad küllaltki maaliselt. Mütoloogiline aines ilmus tollal Kõksi loomingusse ilmselt prantsuse kunsti ja eelkõige Picasso mõjul. Mai Levin