Raul Meele 85. sünnipäevale pühendatud näituse „Harjaste Eepos“ pidulik avaõhtu tõi Artneri kunstiplatvormi omaniku Jaan Heinsoo poolt kureeritud näitusele Tartu Kitsas Galeriisse tunnustatud kunstiteadlase Mai Levini, kes tutvustas publikule kunstniku enam kui poole sajandi pikkust loometeed.

Mai Levin on pühendanud oma elu Eesti kunsti mõtestamisele. Aastakümneid Eesti Kunstimuuseumis teaduri, graafikaosakonna juhataja, teadusdirektori ja peaspetsialistina töötades, lugematuid näitusi kureerides ja monograafiaid kirjutades on ta kujundanud tervete põlvkondade suhtumist kunsti.

Näituse kuraator, kunstiplatvormi Artner omanik Jaan Heinsoo ja kunstiajaloolane Mai Levin andsid ürituse avaosas ülevaate Raul Meele loomingust ning avasid selle tähendust Eesti kunstis.

Mai Levini ja Raul Meele tutvus algas 1970-ndatel aastatel, kui nad kohtusid Ülikooli kohvikus. Kuigi Meel ja Levin ei ole koos töötanud, on nad hoidnud aastate jooksul sidet ning Levin on olnud üks Meele loomingu pikaaegseid jälgijaid ja austajaid.

Meel oli mõni aasta varem hakanud tegelema konkreetse luule suunaga, mis ühildab endas luule ja visuaalse kunsti. Tulemuseks on luuletus, mis käitub nagu pilt või visuaalne kunstiteos, mis on ühtlasi tekst – avatud erinevatele tõlgendustele. Alguses tegi ta kirjutusmasinajoonistusi, milles oli minimalismi ja konkreetsust, aga ka väga tugevat allteksti, mis on aktuaalne tänapäevani. Need teemad on teda saatnud siiani.

Leviniga tutvumise ajaks oli Meel juba rahvusvaheliselt tunnustatud graafik, iseõppinud kunstnikuna oli ta võitnud oma silmapaistvalt avangardistlike, geomeetrilis-abstraktseid sümbolkujundeid esitavate serigraafiatega Krakovi neljanda graafikabiennaali auhinna ning samuti Koperniku võistluse kolmanda preemia.

Levin kirjeldab Raul Meelt kunstnikuna kui inimest, kes näeb kunsti võimalust seal, kus teised seda ei näe, mis ongi avangardismi tunnus. Ta jõudis oma tekstile rajatud kujunditeni üheaegselt inglise-ameerika Art & Language liikumisega ja sellest sõltumatult. «Mulle tundub, et tal on ikka luuletaja hing ja ta on väga hästi tajunud sõnas peituvaid visuaalseid võimalusi, sõna tähendust ja vokaalset mõju. Tarvitseb meenutada tema installatsiooni „Täringud“ (1969/1994) ja videot „Saalomoni Laulude laul“ tema näitusel „Dialoogid lõpmatusega“ Kumus 2014. aastal. Videole eelnes aastal 2010. samanimeline piiratud tiraažiga kunstnikuraamat. Tehnilised graafikud said lähtepunktiks ainulaadsele hiidsarjale „Taeva all“ aastatel 1973-92, mida loodi serigraafia tehnikas kokku lausa 3000 tõmmist. Praegu, mil tervis on aheldanud kunstniku töölaua külge ning harjadega maalimisel tuleb kasutada abilisi, loob ta noorusaegsete või soikujäänud ideede varieerimise ja teostamise kõrval suurte markerijoonistuste sarjade näol ikka ka ise midagi päris uut.»

Raul Meelele on väga südamelähedane loodus, millest on inspireeritud paljud tema teoste sarjad. „Mind inspireerib elu ja loodus – loodus ongi elu. Elu minus endas ning inimese elu, mida ma teistes näen. Elu, mida ma looduses näen.»

Näituse kuraator Jaan Heinsoo on näitusel olevate Raul Meele uute graafiliste lehtede produtsent. Meele ja Heinsoo koostöö sai alguse läinud aasta sügisel.

Heinsood köidab Raul Meele loomingu juures minimalism ja mõtteselgus: «Täiuslik hääl on vaikus, samuti ei anna puhta vee maitset võrrelda millegi muuga. Kõik, mida me sellele algmaterjalile lisame, peab olema hästi läbimõeldud – vastasel juhul ei tee me seda paremaks. Omamoodi täiuslik on ka valge leht, mida Meel oma loomeprotsessis kindlasti austab. Tema minimalistlikud, kuid geniaalsed teosed paigutavad lehele ainult olulise – lisamata midagi liigset.»

Heinsoo meenutas, et esimene Meele teos, mis teda köitis, oli 1968-1970. aastal loodud konkreetset luulet esindav „Laulev puu“. Seda teost ilmestab rütm, minimalism ning sõnade,
märkide ja kujunditega edasi antud sümbolism – elemendid, mis peegelduvad ka teistes Meele teostes. Kitsas Galerii omanik Sirje Sirita Somelar ühines selle arvamusega ning lisas: «Meele
töödes on ka teatav annus positiivsust ja huumorit ning see tekitab usu kõigesse, mida me galeriides teeme ja taotleme.»

Uute teoste ja sarjade loomise käigus sündisid serigraafia tehnikas graafilised lehed, mida kunstnik ei olnud varasemalt tiražeerinud, aga ka rida uusi ideid. Kui aastatel 2022-2023 sai „Laulev puu“ enda kõrvale koloreeritud versiooni „Laulev puu. Punarind“, siis nüüd lisandus Meele ja Heinsoo loomingulise koostöö tulemusel näiteks „Laulev puu. Sinilind“ – Eesti lipuvärvides värviline serigraafia, mis kujutab endas õnne, unistuse ja lootuse sümbolit.

„Kõige tähtsam minu kunstis on rütm – kujundite ja värvi rütm. Maailma valitseb rütm, kosmost valitseb rütm, universumit valitseb rütm. Inimeksistentsi, inimese organismi valitseb rütm. Tõenäoliselt ka inimese mõtteid ja tundeid mingil moel valitseb rütm. Ja minu piltidel, iga pildi peal on rütmi näha,» ütles Raul Meel.

Näituse avamisel osales üksjagu kunstisõpru ning paljud ootasid just Mai Levini esitlust. Graafikahuvilised Airi ja Sirje ütlesid, et kuigi nad polnud varem Meele näitusi külastanud, jäid neile esmasel vaatamisel silma eelkõige teosed „Transformatsioon“ ning harjadega loodud akrüülmaalid näituse nimisarjast.

Mai Levini esitlust illustreeris rikkalik slaidikogu Meele loomingulise teekonna algusest tänapäevani. Esitlus avas ka loometee ootamatuid külgi, millest paljud kuulajad polnud teadlikud – näiteks esimesed kirjutusmasinajoonistuste sarjad, kuhu kuuluvad mitmekümned tööd ja konkreetse luule autoriraamat „Saalomoni ülemlaul“. Ühtlasi toetas see suurepäraselt näitusel esitletavat – retrospektiivi kunstniku elutööst eelkõige graafikuna.

Raul Meel on mitmekülgne, jätkuvalt väga töökas ja viljakas kunstnik, kes kuulub rahvusvaheliste graafikakunsti tippbiennaalide laureaadipreemia võitnute hulka. Teda on tunnustatud Eesti Vabariigi kultuuri- ja elutööpreemiatega ning tema töid leiab üle maailma nii mainekate kunstimuuseumide püsikollektsioonidest, kui kunstikogujate ja kuninglike perede seintelt.

Allikas: https://tartu.postimees.ee/8520102/galerii-raul-meele-isikunaitus-toi-tartusse-kunstiteadlase-mai-levini